Üldiseloomustus

28.04.17

ASEND, ÜLDISELOOMUSTUS JA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS  

Järva-Jaani vanim ajalugu ulatub Loppegunde muinaskihelkonna aegadesse.  Taani hindamisraamatu järgi olevat olnud praegusel Järvamaal kolm kihelkonda: Ambla, Järva-Jaani ja Peetri. Osa Koeru  alast oli arvatud  Järva-Jaani kihelkonda, Anna Peetri kihelkonda ja Madise Ambla kihelkonda.   1282.aastal  moodustati  omaette Koeru kihelkond. Nii olevat 13. sajandi I poolel olnud Järvamaal 4 kihelkonda (Enn Tarvel. Järvamaa alguloost. Keel ja Kirjandus, 1979).

1220.aastal  toimus Kettise   (tänane Järva-Jaani alevi lõunaosa) ja Jalgsema (Järva-Jaani alevi põhjapoolne osa) külas  eestlaste ristimine ja aastatel 1221- 1223 ehitati taanlaste poolt siia esimene puukirik.

1253.astast pärineb teade Keytingeni kirikukihelkonna kohta, mida hiljem hakati nimetama Sankt Johannise, praegu Järva-Jaani kihelkonnaks. Aastatel 1295- 1325.ehitati Järva-Jaani kivikirik.  Ajaloolise Järva-Jaani kihelkonna alad jagunevad kaasajal Järvamaa ja Lääne- Virumaa vahel. Kihelkonna keskosa moodustab umbes 60% ulatuses Järva-Jaani valla. Läänepoolsed kihelkonna alad Roosna- Alliku ümbruses kujundavad Roosna- Alliku valla tuumiku, mis eraldus Järva-Jaanist 1987.aastal. Kihelkonna põhjatipp Rava mõisa ümbrusega kuulub Ambla valda. Väike lõunapoolne kihelkonnaserv koos Kuusna mõisaga jääb Koeru valda.

Kihelkonna väljavenitatud idapoolne sopp Võhmuta ja Einmanni mõiste ümbruses moodustab Tamsalu valla  lääneosa kaasaegsel Lääne- Virumaal.

Tänane Järva-Jaani vald paikneb Järvamaa kirdeosas Pandivere kõrgustiku jalamil, kus on palju allikaid ja karstialasid.

Valda läbib Piibe (Jägala-Jõgeva) maantee. Järvamaa valdadest on piirinaabriteks Ambla, Albu, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru vallad, Lääne-Virumaa valdadest Tamsalu ja Väike-Maarja vallad.

 

Järva-Jaani valla territooriumi suurus on 125,54 km², moodustades 5% Järvamaa pindalast. Valla maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 14,6 km, läänest itta 16,3 km.

Valla arengu seisukohalt on territoorium hetkel piisav, kuid napib inimressursi.

Lähimad linnad: Tamsalu 21 km, Paide 32 km ja Tapa 35 km kaugusel.

 

Järva-Jaani valla keskuse kaugused suurematest linnadest

 

Tabel 1

 

 

Tallinn

Tartu

Viljandi

Paide

Pärnu

Rakvere

Järva-Jaani

96 km

101 km

86 km

32 km

126 km

46 km

 

Vald paikneb tervikuna Pandivere veekaitsealal, Pandivere kõrgustiku lõunaserval absoluutkõrgusel 85….115 m ning Pärnu jõe valgalal. Valla territooriumil on valdavalt tegemist lainja moreentasandikuga, mullad on suhteliselt viljakad. Vetevõrk on hõre.

 

Territooriumil asub kaks suuremat tehisjärve: Järva-Jaani tehisjärv (5,8 ha) ja Karinu tehisjärv (8,5 ha). Vallas esineb palju karstialasid ja ajutisi karstijärvi: Kagavere-Kuksema karstiala, Kuksema suur kurisu, Jalgsema järv ja karstivormid.

Üle viiendiku valla territooriumist on kaetud metsaga, Eesti keskmise metsasusega võrreldes (ligikaudu 50%) on metsaalade osatähtsus suhteliselt väike, see tuleneb kultuuristatud maade suurest osatähtsusest. Sood ja rabad ei hõlma valla territooriumist suurt osa. Valla territooriumil paiknevad kruusa-, liiva- ning lubjakivivarud, mis on osaliselt ka kasutusel.

Valla territooriumil paikneb 9 küla ja 1 alev: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma ning Seliküla ja Järva-Jaani alev.

Toimetaja: ILME KUKK