Järva-Jaani valla loodusmälestised

12.09.14
  • Jalgsema hoiuala

Jalgsema hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - karstijärvede ja -järvikute (3180*)2, lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade (9070) kaitse.

Hoiuala Järva-Jaani vallas Jalgsema külas. Hoiualal asub neli piklikku suletud nõgu. Kevadel ja suurvete ajal karstinõod täituvad veega ning moodustavad madalaveelised järvikud. Ajutised veekogud on peatuspaik lindudele. Heinaajaks vesi järvikutest kaob.

 

  • Karinu ohvrikivi ehk Orjakivi ehk Katkukivi

Karinu külas Võhmuta – Väike-Maarja teenurgal põlluservas asuv jämedateraline hallikasroosa graniitrahn, mille pikkus on 5,2 m, laius 4,2 m, kõrgus 1,6 m ja ümbermõõt 14 m. Kõrgus suureneb astmeliselt põhja suunas. Rahn on pinnalt tugevasti murenenud. Põhjakülg on kaetud samblaga. Üks neljandik rahnust on maa sees. Rahn on tuntud ohvrikivina. Selle pinnal loendasime 56 kausjat kultuselohku, neist suurima läbimõõt on 8 cm. Lohud on keskmiselt 4 cm sügavused ja paiknevad enamjaolt lael, ainult kolm lohku asub rahnu vertikaalsel kirdeküljel. Rahvapärimuse kohaselt olevat orjad sellel kivil nutmas käinud ja nende pisarad kulutanudki kivile lohukesed. Pimedustundidel nähtavat kivil valges riides orjasid tantsimas. Orjakivist 150 m lõuna pool on teine, 17 väikese lohuga kultusekivi.

 

  • Raama künnapuu

Kaitsealune põlispuu, mis asub Järva-Jaani vallas Ramma külas.

 

  • Karinu mõisapark

Karinu mõisa ümbritseb 3,6 ha keskmise liigirikkusega mõisapark. Juba esimese 17.s. ehitatud peahoone juurde rajati barokkaed, mida piirasid puuderead. Barokkaia hääbumisel 19. sajandil rajati vabakujuline pargiosa ja esiväljak ning rekonstrueeriti ka endine barokkaed. Park on segastiilis ja koosneb kahest osast: 1)rekonstrueeritud pargiosa vabakujuliste alleede ja lagendikega ning 2) koppel- park, ääristatud puude ja puu rühmadega. Pargi esiväljak on olnud ebakorrapäraselt ümar, ääristatud puugruppide ja hekiga. Tagaväljak on sügav, ovaalne, ääristatud puudegruppidega. Parki toovad puiesteed. Mõisapargist avaneb hulgaliselt kauneid vaateid Karinu karstijärvele. Park on keskmise liigirikkusega, peapuuliik on arukask. Okaspuudest leidub pargis mitmeid liike lehiseid, harilikku kuuske, harilikku mändi, nulge, harilikku elupuud. Lehtpuudest esineb harilik vaher, harilik tamm, harilik jalakas, harilik hobukastan, hall pähklipuu. Põõsastest kasvavad pargis harilik sirel, harilik kuslapuu, harilik ebajasmiin. Pargis leidub vanu, seest õõnsaid kauneid põlispuid ( lehised, tammed,), samuti üks mandžuuria pähklipuu.

 

  • Kuksema park

Järva-Jaani–Peetri maantee ääres Kuksema külas asuv 3,8 ha keskmise liigirikkusega tamme enamusega endine mõisapark.

 

  • Kuksema kabelipark

Kuksema pargist veidi eemal asub 1,4 ha pindalaga Kuksema kabelipark, mida on alates 1992.a korrastatud. Kabel ja hauasambad on puhastatud ja parandatud. Korrastustööde eestvedajaks oli M. Schilling, kelle omaksed on siia maetud. Kuksema mõisa möldri perekonnas sündis kirjanik Otto Münther (1864–1929), kelle 1906. a. avaldatud novellikogus "Sulejoonistused" on mõnigi pala seotud konkreetse ainestikuga Amblast, Tamsalust, Tapalt.

 

  • Järva-Jaani pargiallikad ehk Koti allikas ehk Õpetajaallikas

Ümmargune liuakujulises allikalehtris asuv tõusuallikas, mis poolest saadik vett täis, asub Järva- Jaani alevis. Kümnemeetrise läbimõõdu ja 0,7 m sügavusega mudasel põhjal on märgata nõrka "keemist". Allika vooluhulk kõigub 3-10 l/s ning see voolab lähedalasuva kraavi kaudu Kuksema karstialale. Kuival ajal on allikast väljavool suhteliselt väike ning juhuslik mööduja ei tarvitse märgata, et tegu on allikaga. Vana heakorrastatud pargi jalamilt avaneb aga ilus vaade allikaveest mõjutatud soolaigule.

 

  • Järva-Jaani tehisjärv

5,2 ha suurune tehisveekogu, mis asub alevi lääne pool sooheinamaal. Järve ümbritseb vähekasutatav luhaniit. Õitsev luhaniit on väga kaunis vaatepilt ning ökoloogiliselt mitmekesine elupaik. Järve ümbrus on kohalikele elanikele suvitus- ning automatkajatele peatuspaigaks. Külastajate huviobjektiks on ka lähedalasuv raba ja väike turbavõtmisel tekkinud, kuid tänaseks loodusliku ilme omandanud rabajärv.

Kasekopli tagant läheb rabani väike matkarada.

 

  • Karinu kaksikjärv

asub Järva-Jaani–Kiltsi teest põhja pool Karinu küla taga. Tegemist on karsti umblehtrites ja -lohkudes oleva ajutise pinnaveetoitelise järvikuga. Kuna pinnakatte paksus järve all ulatub mitme meetrini, siis on vee infiltratsioon väike ning sademeterohkel aastal ning vee karjäärist sissepumpamise tõttu võib järvik säilida kogu suve. Järv on kohalikele elanikele puhkekohaks ning järvetagune soo veelindudele pesitsemis- ja toitumispaigaks. Pargist ja alleelt avaneb järvikule hulgaliselt kauneid vaateid.

 

  • Kuksema karstiala

Järva-Jaani–Kodasema maanteest ida pool Kagavere ja Kuksema küla vahel olev 4 ha suurune karstiväli. Siin asub üks Eesti suurimaid korrapäratu kujuga kurisuid, mille maksimaalseks neelamisvõimeks on 140 liitrit sekundis. Kuksema karstijärviku põhjas asub umbes 80 mitmesuguses arengustaadiumis karstilohku ja -lehtrit. Muutliku veerežiimiga alal kasvav puisniit, mida kohati veel niidetakse, võsastub. Lähikonnas pesitseb hulgaliselt toonekurgi.

Toimetaja: ILME KUKK